Sulgpall (vananenud nimetusega bädminton) on sportmäng, mida mängivad kaks vastaspoolt – kas üks ühe või kaks kahe vastu. Sulgpall meenutab tennist, sest mängitakse reketitega, ja võrkpalli, sest mängijate vahel on suhteliselt kõrge võrk. Sulgpall on ka üks reketloni neljast alast koos tennise, lauatennise ja squashiga. Selles artiklis anname ülevaate sulgpalli reeglitest, varustusest, ajaloost ja arengust Eestis.

Väljak ja mängu põhimõte

Sulgpalli mängitakse väljakul, mille pikkus on 13,41 m ja laius üksikmängus 5,18 m ning paarismängus 6,1 m. Väljak on keskelt jagatud 1,55 m kõrguse võrguga kaheks pooleks. Mängijad löövad reketitega sulgpalli üle võrgu edasi-tagasi ja püüavad sundida vastast eksima: lööma palli võrku, väljakult välja või laskma sellel oma väljakupoolele kukkuda.

Punktiarvestus

Tänapäeval mängitakse geimi 21 punktini ja punkti saab iga palliralli võitja. Varem kehtinud süsteemis võis punkti võita ainult serviv pool ja geim mängiti 15 punktini. Kohtumine mängitakse kahe võiduni kolmest geimist. Viigiseisul tuleb mängida kahe punkti eduni, kuid seisul 29 : 29 otsustab geimi „kuldne punkt“. Mängijad vahetavad väljakupooli teise geimi alguses ja kolmandas geimis ka siis, kui juhtiv pool jõuab 11 punktini.

Varustus

Moodsad sulgpallireketid on valmistatud süsinikgrafiidi, keraamika, alumiiniumi ja terase sulamitest. Need on väga kerged, alla 100 grammi, ja neid saab väga tugevalt keelestada. Võistlusspordis kasutatav sulgpall ei ole plastist, vaid korgist põhjaga ja sulgedest, mis stabiliseerivad lendu, ning kaalub 4,74–5,5 grammi. Vaba aja mängudes kasutatakse sageli plastpalle.

Suled tekitavad suure õhutakistuse, mistõttu sulgpall aeglustub kiiresti. Samas on palli algkiirus väga suur: kiireim mõõdetud sulgpallilöök oli Mads Pieler Koldingu smash kiirusega 426 km/h. Tennise kiireim serv on olnud 263 km/h.

Sulgpalli ajalugu maailmas

Sulgpallisarnaseid mänge on harrastatud Hiinas, Indias ja Kreekas ning mängu juured ulatuvad üle 3000 aasta tagasi. Euroopas tunti lastemängu nimega battledore and shuttlecock, Indias aga 18. sajandil sarnast mängu nimega poona. Briti ohvitserid tõid selle India versiooni Euroopasse umbes 1860. aastatel. Tõsisemat huvi äratas mäng pärast Beauforti hertsogi 1873. aastal oma Badmintoni mõisas Gloucestershire’is korraldatud pidu, millest tuleneb ka ingliskeelne nimetus badminton.

1887. aastal standardiseeris Bath Badminton Club reeglid, mis on siiani sulgpalli aluseks, ja 1893. aastal loodi Inglise Sulgpalli Assotsiatsioon. Ametlike All England võistluste algus on 1904. aastal. Briti saartel oli 1920. aastal 300 sulgpalliklubi, 1930. aastal umbes 500 ja pärast II maailmasõda juba üle 9000. Vanim tänini tegutsev sulgpalliklubi asutati 1878. aastal New Yorgis.

Rahvusvahelise Sulgpalliföderatsiooni asutasid 1934. aastal 9 riiki. Praegu kannab see nime Badminton World Federation (BWF) ja sellel on 201 liiget. Esimesed maailmameistrivõistlused peeti 1977. aastal Malmös ning olümpiaalaks sai sulgpall 1992. aastal Barcelonas. Suur osa tippmängijaid pärineb Ida-Aasiast, näiteks Indoneesiast, Hiinast ja Malaisiast. Meeskondade Thomas Cup ja naiskondade Uber Cup on tänini olulised võistkondlikud turniirid.

Sulgpall Eestis

Juba esimese Eesti Vabariigi ajal mängiti sulgpalli Tallinna Kommertskoolis ning varustus laenati Inglise saatkonnast. Sulgpalli tõeline levik algas 1957. aastal, kui Aasia üliõpilased kinkisid Moskvas korvpallurile ja treenerile Joann Lõssovile sulgpallivarustuse komplekti. Lõssov töötas Tallinna Polütehnilises Instituudis ja andis varustuse üliõpilastele kasutada. TPI kehalise kasvatuse õppejõud Harri Erm hakkas juhendama sulgpallitreeninguid.

Esimesed võistlused peeti 1963. aastal TPI lahtiste võistlustena, mis toimuvad tänini. 1964. aastal asutati Eesti NSV Sulgpalliföderatsioon, mis reorganiseeriti 1989. aastal Eesti Sulgpalliföderatsiooniks. Esimesed Eesti meistrivõistlused peeti 1965. aastal Tallinnas Luise tänava võimlas, kus võitsid Jüri Tarto ja Helle-Mall Pajumägi.

Aia- ja võistlussulgpall

Tänapäeval on justkui kaks sulgpalli: üht mängitakse aedades ja piknikel, teist võistlusspordina sisehallides kõrgetasemelise varustusega. Mõlemad sobivad hästi liikumisharrastuseks, kuid võistlussulgpall nõuab kiiret reaktsiooni ja head füüsilist vormi.

Serv ehk pallingu reeglid

Palliralli alguses seisavad serveerija ja vastuvõtja diagonaalselt vastastikustes serveerimisväljakutes. Serveerija lööb sulgpalli nii, et see maanduks vastuvõtja serveerimisväljakul. Erinevalt tennisest peab sulgpallis kogu pall olema löömise hetkel madalamal kui 1,15 meetrit väljaku pinnast, pall ei tohi põrgata ning mängijad seisavad oma serveerimisväljaku sees. Serv peab ületama vastase väljakul lühikese serveerimisjoone, muidu loetakse see veaks. Serveerija ja vastuvõtja peavad kuni löögini püsima oma serveerimisväljakus joontele astumata.

Allikad

• Sulgpall – Vikipeedia
• Badminton – Wikipedia (en)