Bowling ehk hobikeegel on kümne kurikaga veeremäng, mida mängitakse spetsiaalse õliga kaetud puit- või laminaatrajal. Seda spordiala harrastab üle maailma üle 100 miljoni inimese. Bowlingu populaarsus tuleneb sellest, et mängida saavad kõik, olenemata vanusest ja füüsilisest vormist. Selles artiklis tutvustame bowlingu varustust, reegleid ja punktiarvestust, ala ajalugu ning bowlingu arengut Eestis.

Kurikad, rajad ja pallid

Kurikad

Rajal on 10 kurikat, mis on paigutatud kolmnurgakujuliselt, ja igal kurikal on oma järjekorranumber 1–10. Kurikad on tavaliselt valmistatud vahtrapuust ja kaetud plastiga, kuid tänapäeval tehakse neid ka täielikult plastist. Iga kurika kõrgus on 38 cm, läbimõõt 12 cm ja kaal 1,6 kg.

Rajad

Tänapäevased bowlingurajad on laminaatkattega, varem kasutati 39 vineerliistust kokku pandud puitradu. Raja pikkus viskejoonest peakurikani on 18 meetrit ja laius 1,05 meetrit. Raja esimesed 12 meetrit on kaetud spetsiaalse õliga, mis kaitseb rada kulumise eest ja mõjutab palli liikumist.

Pallid

Saalipallid erinevad värvi ja kaalu poolest. Pallil olev number näitab selle kaalu inglise naeltes ning kaaluvahemik on 6–16 naela. Soovitatakse, et naised valiksid 10–14-, mehed 13–16- ja lapsed 6–10-naelase palli. Pallid erinevad ka pinnakatte järgi:

• Plastpallid jõudsid turule 1960. aastal. Need on odavaimad, haakuvad rajaga kõige vähem ja sobivad sirgete visete jaoks. Enamasti on just need saali „majapallid“.
• Uretaanpallid tulid turule 1981. aastal. Need on valmistatud kummisegust, haakuvad paremini ja sobivad vindi- ehk kurvipallideks.
• Reaktiivpallid jõudsid turule 1992. aastal ja neid kasutavad kogenud mängijad kurvivisete jaoks.
• Proaktiivpallide pind on kaetud mikroosakestega, mis haakuvad rajaga nagu naastrehvid. Neid on raskem juhtida ja need sobivad rohke õliga radadele.

Kingad

Spetsiaalsed bowlingukingad kaitsevad hoovõturada. Nahktalla abil saab viskesammul hoogu pidurdada. Paremate kingade tallad on erinevad: üks libiseb, teine mitte. Saalikingadel on tavaliselt mõlemal jalal ühesugune libisev tald.

Punktiarvestus

Igas mängus on 10 ruutu ja igas ruudus on kaks viset, et maha lüüa kõik kümme kurikat.

• Kui ruut jääb lahtiseks ehk kahe viskega ei kuku kõik kurikad, kirjutatakse ruutu mahalöödud kurikate arv.
• Spare (/) tähendab, et kõik kurikad kukkusid kahe viskega. Ruut annab 10 punkti pluss järgmise viske kurikad.
• Strike (X) tähendab, et kõik kurikad kukkusid esimese viskega. Ruut annab 10 punkti pluss kahe järgmise viske kurikad. Kolme järjestikuse strike’iga saab esimesse ruutu 30 punkti.
• Kui kümnendas ruudus tuleb spare või strike, saab mängija teha lisaviske.

Viskejoonest üle astumisel punkte ei loeta ja kirja läheb „F“. Rennist tagasi põrganud palli maha aetud kurikaid ei arvestata. Kaks strike’i järjest on double ja kolm järjest turkey.

Bowlingu ajalugu

Palliveeretamise mänge on mängitud aastatuhandeid. Egiptuse väljakaevamistelt on leitud pallide ja kurikatega sarnaseid esemeid, mille vanuseks hinnatakse üle 7000 aasta. Tänapäevane bowling on pärit Ameerikast, kuid selle juured on Euroopas. 1841. aastal keelati seal kihlvedude tõttu üheksa kurikaga veeremängud ja arvatakse, et keelust mööda hiilimiseks lisati mängu kümnes kurikas. American Bowling Congress kehtestas ühtsed reeglid 1895. aastal. Euroopasse jõudis bowling 1909. aastal ja muutus eriti populaarseks Põhja-Euroopas.

Esimesed maailmameistrivõistlused peeti 1954. aastal ja neil osales 58 sportlast seitsmest riigist. Alates 1963. aastast võistlevad naised MM-il ametlikult oma klassis. Tänapäeval on bowlingul üle 100 miljoni harrastaja, 10 miljonit võistlussportlast ja 250 000 rada, mis teeb sellest ühe suurema ja paremini korraldatud spordiala maailmas.

Bowling Eestis

Bowling jõudis Eestisse 1996. aastal, kui esimene saal avati Tartus. 1997. aastal avati esimene saal Tallinnas, 1998. aastal algas sportlik tegevus ja loodi esimesed klubid ning 1999. aastal asutati Eesti Bowlingu Liit. 2003. aasta MM-il esindasid Eestit esmakordselt nii meeste kui naiste koondis. Eestis on umbes 12 klubi, 17 bowlingusaali ja 120 rada ning harrastajaid on hinnanguliselt 25 000–45 000.

Bowlingu sõnavara ja hüüdnimed

Split tähendab olukorda, kus kahe püsti jäänud kurika vahelt on maha kukkunud üks või rohkem kurikat. Kui peakurikas on püsti, siis seda splitiks ei loeta. Spliti mahaviskamise eest antakse punkte tavalise arvestuse järgi. Baby split on olukord, kus püsti seisavad kurikad 2 ja 7 või 3 ja 10. Mängijate hulgas on levinud ka kohalikud hüüdnimed, näiteks „Viljandi“ vasaku tasku strike’i kohta.

Kümne ja üheksa kurikaga mängud

Bowlingu kõige populaarsem vorm on kümne kurikaga bowling, mille pallidel on sõrmeaugud. Euroopas on levinud ka üheksa kurikaga keegel, mida Saksamaal kutsutakse kegeln ja kus kurikad on paigutatud rombikujuliselt. Lisaks on olemas näiteks viie kurika bowling, mida mängitakse peamiselt Kanadas väikeste aukudeta pallidega.

Allikad

• Bowling – Vikipeedia
• Bowling – Wikipedia (en)