Kriketi reeglid

Pilt pooleli olevast kriketimängust. Heledam viir keset väljakut on “pitch” ehk ala kus toimub pallimine. Mehed, kel jalas musta värvi püksid ja kes asuvad kõige paremal ääres, on väljakukohtunikud (umpires), kellest üks jälgib pallimist ja löömist ning teine jooksusid (run) jmt..

Kriket on sportmäng mida mängitakse kahe 11-liikmelise meeskonna vahel. See on palli-kurika mäng, kujuures mäng käib elliptilise kujuga, rohuga kaetud väljakul mille keskel on tasane, hästi lühikeseks pügatud rohuga 22 jardine (20.12 meetrit) riba mida kutsutakse pitch’iks.

Mängija ühest meeskonnast (pallija ehk bowler) viskab rusikasuuruse nahast kattega palli pitchi ühes otsas asuvate pulkade juurest (mida kutsutakse wicket) pitchi teise otsa wicketi poole. Vastasmeeskonna mängija (lööja ehk batsman) üritab oma taga asuvat wicketit kaitsta, tehes seda puidust kriketikurikaga. Teie batsman (kuna väljal on neid alati 2 ja tegemist on kaitsva mängija partneriga) seisab teise, pallija poolse wicketi juures, oodates löögi tulemust.

Kui lööja palli lööb on tal võimalus teise wicketi juurde joosta, vahetades nii oma partneriga kohad. Seda loetakse jooksuks (run). Samal ajal kui lööjate meeskond üritab saada nii palju jookse (run) kui võimalik, on vastasmeeskonna eesmärgiks pall võimalikult kiiresti peale lööki kätte saada ja see ükskõik kumma wicketi juurde tagasi suunata. Juhul, kui väljakumängija (fielder) poolt visatud pall tabab wicketit enne seda kui lähim lööja on alles jooksmas wicketi suunas, loetakse lööja mängust väljas olevaks (dismissed). Lööjad võivad mängust välja sattuda ka teistel viisidel nagu näiteks juhul kui ta ei suuda wicketit kaitsta ja pall seda tabab või palli õhku niimoodi lüües, et vastasmeeskonna väljamängijad selle õhust kinni püüab (ilma, et see peale lööki maad puudutaks).

Lööja mängust välja sattumise korral asendab teda järgmine meeskonna poolt valitud lööja. Kuna väljal peab kogu aeg olema kaks lööjat siis juhul kui kümnes meeskonna lööja mängust välja peab minema on meeskonna löömiskorrad (innings) lõppenud ja meeskonnad vahetavad kohad ehk endised väljamängijad ja pallijad asuvad nüüd lööma ning vastupidi. Inningud võivad olla piiratud teatud kindla arvu pallingutega mis määratakse kindlaks enne mängu algust kuna ühel meeskonnal võib olla kas üks või kaks inningut. Matshi lõppedes on võitvaks meeskonnaks see kes on saanud kõige enam jookse (runs). Mäng võib samas lõppeda ka varem, kusjuures sel juhul võib olla tegemist viigiga ning isegi sellest hoolimata, et üks meeskond sel hetkel ülekaalukalt juhtida võib. See võib neile, kes mänguga veel piisavalt tuttavad ei ole, imelikuna tunduda, kuid taoline võimalus annab ka kehvemale meeskonnale võimaluse seisu viigistada isegi kui nad ei suuda favoriidile vastu hakata.

Kriket on spordina tuntud juba mitu sajandit. Oma kaasaegse vormi sai ta Inglismaal ja on populaarne endiste ja praeguste Ühendkuningriigi riikide seas. Mõningates maades Lõuna-Aasias nagu näiteks Indias, Pakistanis, Bangladeshis ja Sri Lankal on kriket kindlasti kõige populaarsem spordiala. Kriket on suures aus ka Inglismaal, Wales’is, Austraalias, Uus-Meremaal, Lõuna-Aafikas, Zimbabwes ja ingliskeelt kõnelevates Kariibi mere riikides mida tuntakse ka kui West Indies. Mäng on samuti tuntud ka taolistes riikides kus seda tavaliselt ei ootakski: Hollandis, Nepaalis, Iisraelis ja Argentiinas (vaata: International Cricket Council).

Mängu pikkus (kestus)
Üks matsh võib kesta kuus või enam tundi päevas ning kuni viis päeva järjest ühes mängu variatsioonis – mitmed lõuna- ja teepausid ja rikkalik terminoloogia on need mis võivad mänguga mitte eriti hästi kursis oleva inimese segadusse ajada. Samas mängu fännidele pakub see sport ja maailma parimate meeskondade vaheline konkurents suurepärast meelelahutust ning väga põnevaid tulemusi. On juhuseid kus see mäng on andnud ainest ka dipolomaatilisele „sõjale“ millest kõige kurikuulsam on vast „Bodyline series“ mis mängiti Inglismaa ja Austraalia vahel.

Kriketis kasutatakse spetsiaalset kriketipalli. Valge õmblus pallil kannab nimetust „seam“. Kuna ühe päeva mängud toimuvad tihti prozhektrite valgel siis kasutatakse valget palli, et seda paremini nähtavaks teha.

Kriketi kurikas, tagant- ja eestvaates.

Eesmärk ja kokkuvõte
Kriket on palli ja kurika mäng. Mängu eesmärgiks on lüüa rohkem jooksusd (run) kui vastasmeeskond. Matsh on jagatud inninguteks mille jooksul üks meeskond pallib ja teine lööb.

Juhul kui kahe inninguga matshis esimene battiv meeskond oma teises inningus on välja “löödud” ning nende esimese ja teise inningu skoor kokku on vähem kui vastaste esimese inningu skoor (väga harv juhus), loetakse matsh lõpetatauks ning lõpptulemuseks loetakse kaotus inningute ja “x” arvu jooksude kaupa kusjuures “x” on meeskondade punktide vahe. Juhul kui viimasena battiv meeskond välja “lüüakse” täpselt sama skooriga st. neil on üks jooks vähem kui nende eesmärgiks olev summa (väga harv juhus) loetakse mäng tulemuseks viik.

Juhul kui matshis on vaid üks inning meeskonna kohta ja kindel arv pallinguid ning matsh ajutiselt katkestatakse kehvade ilmastikutingimuste tõttu, kasutatakse uue lõpptulemuse arvutamiseks matemaatilist valemit mida tuntakse Duckworth-Lewis’i meetodina. Ühepäevaline matsh võidakse kuulutada ka “No-Result’iks” juhul kui on vähem pallitud kui eelnevalt kokku lepitud overite arv (seda mõlema meeskonna poolt). See võib juhtuda siis kui mängu katkestus muudab jätkamise võimatuks (näiteks kehv ilm).

Kriketi “seadused”
Mäng käib 42 reegli järgi mis on välja töötatud Marylebone Cricket Club’i poolt koostöös suurimate kriketit mängivate riikidega. Meeskonnad võivad kokku leppida mõningate reeglite muutmises enne mängu. Muud reeglid täiendavad põhireegleid ning muudavad neid sõltuvalt olukorrast. Eriti palju on variatsioone mängu struktuuri kohta, väljaku positsioonide kohta mis kehtivad ühe inninguga mängude suhtes milles on vaid kindel arv pallinguid.

Mängijad ja ametnikud
Mängijad
Meeskond koosneb üheteistkümnest mängijast. Sõltuvalt parimatest oskustest võidakse mängijat lugeda kas batsmaniks (lööjaks) või bowleriks (pallijaks). Balansseeritud meeskonnas on tavaliselt 5-6 batsmani ja 4-5 pallijat. Üks mängija meeskonnast kes pallib võtab ühtlasi enda ülesandeks wicket-keeper\\\\’i töö mis on ühtlasi vägagi tähtis väljakumängija positsioon. Mängija, kes on ühtviisi tugev nii pallimises kui löömises nimetatakse all-rounder\\\\’iks. See, kes on hea lööja ning wicket-keeper loetakse wicket-keeper/batsman\\\\’iks, mida osad inimesed peavad samuti teatud tüüpi all-rounder\\\\’iks. Vahetevahel võidakse wicket-keeper valida oma oskuste tõttu lööjana kusjuures vastaskandidaat võib olla hea wicket-keeper aga mitte nii heal tasemel lööja.

Kohtunikud
Mängu jälgib kaks kohtunikku. Üks neist seisab wicketi taga sellel väljaku poolel kust toimub pallimine ja jälgib mängu sealt. Teine kohtunikest seisab lähedal sellisele väljakupositsioonile nagu “square leg”, mis annab küljelt ülevaate batsmani kohta ja ühtlasi abistab ta otsuste tegemisel mille puhul temal on parem ülevaade toimuvast. Mõnedel proffde mängudel võidakse kasutada veel kolmandat kohtunikku kes ise väljal ei ole ning tema ülesanne on abistada telerist näidatavate sündmuste kordustega. Rahvusvahelistel mängudel tagab väljakult eemal olev kohtunik mängu vastavuse kõigile reeglitele ning mängu headele tavadele.

Skoorilugejad (scorers)
Mängus kasutatakse kahte skoorijat/skoorilugejat ning tavaliselt on selleks mõlemast meeskonna poolt üks inimene. Ametlike reeglite kohaselt peavad skoorilugejad kirja panema kõik jooksud (runs), wicketid ja (kus vaja) pallitud overite arvu. Nad peavad kohtunike märguannetele vastama andes sellega teada, et on kohtuniku märguandest aru saanud ning lisaks sellele kontrollivad ka aeg-ajalt skooride vastavust omavahel ning kohtunikega. Praktikas kirjutavad skoorijad üles ka näiteks pallijate tulemusi, overite aega, meeskonna keskmisi tulemusi ning muud statistikat. Rahvusvahelistel ning rahvuslikel kriketivõistlustel nõuab meedia tihtipeale vastavaid andmeid ka endale, et neil oleks lihtsam kommenteerida ning seepärast peavad mitteametlikud skoorilugejad arvestust ajakirjanike jaoks. Ametlikud skoorijad teevad vahetevahel vigu kuid vastupidiselt kohtunike veale saab neid alati peale matshi parandada.

Mänguväli
Standartne kriketiväljak kus on näha kriketi pitch\\’i (ehk pallimise ala, pruun), väljaku lähim sisemine osa (close-infield, heleroheline) 15 jardi/13,7 meetri ulatuses löömiskorral olevast batsmanist, sisemine osa (roheline, seespool valget 30 jardi/27,4 meetri ringi) ning ääreväli (outfield, tumeroheline) mõlemas välja otsas asuvate ekraanidega.

Wicket koosneb kolmest pulgas mis on püstiselt maasse torgatud ja kaetud kahe puupulgaga mida kutsutakse “bails\\’iks”.

Standartsed väljakupositsioonid kriketis paremakäelisele batsmanile; positsioonid on peegelpildis kasutusel vasakukäelisele batsmanile.

Pitch ehk pallimisala
Enamus mängust toimub väljaku keskel, ristküliku kujulisel alal mida katab väga madal rohi ja mida kutsutakse “pitch\\’iks”. Pitchi mõõdud on 10 × 66 jalga (3.05 × 20.12 m).
Mõlemas otsas on kolm püstist pulka (stumps). Kaks puidust pulka (bails) katavad stumpe – nende otstesse on tehtud vastavad rennid. Bailsid puutuvad omavahel otstega kokku. Iga komplekti millesse kuuluvad kolm stumpi ja kaks bailsi nimetatakse wicketiks. Pitchi otstes on ära märgitud lööjale mõeldud ala ning teisel pool otsas pallija ala kuhu pallija jookseb oma pallimisvoorus pallima. Seda väljaku ala kus batsman hoiab oma kurikat (paremakäelisel lööjal parem väljaku pool, vasakukäelisel vasak pool) nimetatakse “off-side” väljakupooleks ning teist poolt “leg side”\\’iks.

Jooned mis on kas värvitud või joonistatud pitchile tuntakse nimetuse all “creases”. Crease\\’sid kasutatakse selleks, et määrata kindlaks kas batsman on mängust väljas või mitte ning kas pallimine toimus korrektselt või mitte.

Väljaku osad
Ühe inninguga mängdel millel peab olema kindel arv korrektseid pallinguid on väljal kaks lisamarkeeringut. Välja keskele, pitchi ümber värvitakse ovaal 30 jardi/27,4 meetri raadiuses igast wicketist. Seda joont tuntakse kui “circle” ning ta jagab välja outfieldiks ning infieldiks. Kaks 15 jardist/13,7 m ringi mis mõlemad on wicketite ümber ning on märgitud punktiiriga märgistab close-infieldi. Infield, outfield ja close-infield kasutatakse fieldingul piirangute seadmiseks.

Mängijate asetus
Battiv (lööv) meeskond on väljakul alati kahe mängijaga. Üks lööja keda nimetatakse striker\\’iks võtab palli vastu ning üritab kas kaitsta või palli lüüa (et jookse saada). Tema partner seisab teisel pool pitchi (pallija poolel) ning teda kutsutakse non-striker\\’iks.

Väljakul mängiv meeskond ehk fielding meeskond on väljakul 11 mängijaga kusjures kogu aeg on üks neist pallija. Palliv mängija peab peale igat overit vahetuma. Wicket keeper, kes tavaliselt on terve matshi selles ametisseisab või on pool-kükkis asendis wickti taga, üritades pallija poolt pallitud palli püüda. Kapten jagab oma ülejäänud üheksa mängijat väljale vastavatele positsioonidele (fielders) üritades katta kogu välja nii palju kui võimalik. Sõltuvalt strateegiast võib mängijate asetus olla absoluutselt erinev. Igal positsioonil on oma kindel nimetus.

Matshi struktuur
The toss ehk mündivise
Mängu toimumise päeval kontrollivad kaptenid pitchi et kindlaks teha seda millised pallijad sobivad vastava väljakuga ning valivad oma meeskonna 11 mängijat. Mõlema meeskonna kaptenid viskavad seejärel münti selleks, et kindlaks teha see meeskond kelle valida on kas nad battivad või pallivad esimesena.

Overid
Iga inning on jagatud overiteks. Iga over koosneb kuust järjestikusest “õigest” (legal, vaata “Extras” peatükki täpsustuste kohta) pallingust sama pallija poolt. Ükski pallija ei tohi pallida kahel järjestikusel overil. Overi lõppedes võtab pallija väljakumängija positsiooni ning teine väljamängija läheb pallima.

Peale igat overit vahetatakse battimise ja pallimise pooled ja väljakumängimise positsioonid vahetatakse vastavalt (põhimõtteliselt peegelpildis). Kohtunikud vahetavad kohad sedasi, et see kes enne oli bowleri poolel, läheb square-leg kohtunikuks ning sealt tulev kohtunik pallija otsa poole kohtunikuks.

Inningute lõpp
Innng on lõpetatud kui:

  1. Kümme batsmani üheteistkümnest on mängust väljas (dismissed).
  2. Meeskond kes peab saama vajaliku jooksude arvu võiduks saab need kokku.
  3. Etteantud overid on pallitud (ühepäevastel matshidel, tavaliselt 50 overit).
  4. Kapten annab teada, et tema inningd on suletud (closed, see ei kehti ühepäevaste, kindla arvu overtega matshile).

Mänguaeg
Tavaliselt mängitakse kahe inninguga matshid kolme kuni viie päeva jooksul kusjuures iga päev mängitakse vähemalt kuus tundi kriketit. Ühe inninguga matshid mängitakse tavaliselt kuue või enama tunni jooksul päevas. Iga päeva kohta on ette määratud pausid lõunaks ja teeks (lunch and tea) ning lühemad pausid joogiks (kus vaja). Alati on ka väikene paus inningute vahel.

Mängitakse ainult kuiva ilmaga. Lisaks sellele on professionaalses kriketis tavaliseks pallimise kiiruseks üle 90 miili tunnis (144 km/h) ning seepärast on mänguks vajalik hea valgus ja selleks on päevane valgus mis peab olema piisavalt hea, et batsman palli näeks. Vihma ajaks mäng katkestatakse (kuid mitte tibutamise korral) ning sama tehakse ka vähese valguse korral. Mõned ühe päeva mängud mängitakse nüüd proshektorite all kuid v.a. mõned katsetused Austraalias ei kasutata neid pikemates mängudes. Professionaalset kriketit mängitakse välitingimustes ning see tähendab, et Inglismaal, Austraalias, Uus-Meremaal, Lõuna-Aafrika Vabariigis ja Zimbabwes mängitakse tavaliselt suvel. Lääne-Indias (saared), Indias, Pakistanis, Sri Lankal ja Bangaldeshis mängitakse talvel. Nendes riikides on suvel tsüklonite ja tormide hooaeg.

Battimine ja jooksude löömine
Battimine
Suund kuhu paremakäeline batsman üritab palli suunata kui ta mängib erinevaid lööke.
Suund kuhu paremakäeline batsman üritab palli suunata kui ta mängib erinevaid lööke.
Batsmen seiab battimise alal palli oodates. Puidust kurikas mida batsman kasutab on pikk puidust kurikas mille üks pool on tasane ja teine kolmnurkne. Kui batsman palli kurikaga lööb nimetatakse seda shot\\’iks või stroke\\’iks. Kui pall puudutab kurika serva nimetatakse seda edge\\’iks või snick\\’iks. Löökide nimetuseda tulenevad löömisel tekkiva kurika teekonna suunast ja sellest kuhu batsmab palli suunab. Sõltuvalt sellest, milline on meeskonna strateegia võib batsman lüüa kaitsvaid lööke, et mitte mängust välja minna või agressiivseid lööke tehes kiiresti jookse koguda.

Batsmanid tulevad lööma kindlas järjekorras mille paneb paika meeskonna kapten. Esimesed kaks positsiooni on nimetusega “openers” ning need kaks mängijat on üldiselt kogemustega lööjad, sest nende vastu pannakse tavaliselt kõige tugevamad pallijad ning ka mängus kasutatav pall on täiesti uus. Peale neid batib meeskond tavaliselt battimise oskustelt langevas suunas, jättes kõige nõrgemad batsmanid viimaseks. Esiteks lähevad siis 5-6 parimat batsmani ning siis all-rounderid ja viimaks pallijad (kes ei ole just tuntud kui eriti head batsmanid). See järjekord võib iga kell muutuda sõltuvalt mängusituatsiooni muutumisest.

Jooksude skoorimine
Jooksu skoorimiseks on vaja palli lüüa ning joosta pitchi vastaspoolele kusjuures samal ajal jookseb batsmani partner teiselt poolt pitchi battija poolele. Mõlemad jooksjad peavad puutuma maad batsmanile mõeldud joone taga kas ise või siis oma kurikaga selleks, et jooks kirja läheks. Juhul, kui batsman lööb palli hästi võib neil olla võimalus skoorida kaks või enam jooksu. Seda tuntakse kui “running between wickets”. Samas ei ole ühtki vihjet või reeglit ning seega ei pea batsmanid kindlasti jooksma kui nad palli on löönud. Juhul, kui batsman on löönud paaritu arvu jookse vahetavad nad oma partneriga pooled ning non-striker batsman hakkab nüüd lööma kuid seda juhul kui ei ole tegemis overi lõpuga (kuna siis pallitakse teiselt poolt pitci ning siis on non-striker juba striker batsman).

Kui väljakumängija (fielder) lööb pulgad wicketilt maha (pall käes) ning sel ajal ei ole batsman oma kindla ala sees (kas ise füüsiliset või siis kurikaga puudutades) on ta mängust väljas (run out). Kui pall läheb üle väljaku piiri loetakse seda 4-ks jooksuks või 6-ks jooksuks kui pall ei ole enne seda maad puuutanud.

Extrad
Iga jooks mille batsman lööb lisatakse meeskonna üldarvestusse. Meeskonna skoori lisanduvad ka jooksud mis ei lähe kirja ühelegi batsmanile. Neid jookse nimetatakse extra’teks ehk lisajooksudeks v.a. Austraalias kus neid kutsutakse „sundries“. Lisad (jooksud) koosnevad bye’dest, leg bye’dest, no ball’idest wide’idest ja penaltitest. Esimesed kaks on sellised kus batsman palli ei puutu ning viimased kaks on sellised kus pallija on teinud mingi vea. Selliste rikkumiste eest nagu palliga manipuleerimine, sihilik viivitamine ja pitchi kahjustamine võivad kohtunikud anda penalti extrad vastasmeeskonnale; iga sellise rikkumise eest 5 jooksu. Viis penaltijooksu antakse ka siis kui väljakumängija kasutab midagi muud peale oma keha palli püüdmiseks või kui pall puutub kiivrit mis on väljakumeeskonna poolt sinna jäetud. Meeskond ei pea olema battimas, et saada extra jookse.

Pallimine ja väljalt eemaldamine
Pallimine
Pallija viskab palli batsmani poole, kasutades pallimiseks mõeldud tehnikat: küünarnukki võib hoida ükskõik millise nurga all ja seda võib ettepoole painutada kuid ei tohi sirutada viske ajal. Kui küünarnukk läheb sirgeks enne viset loetakse seda valeks viskeks ning kirja läheb no ball. Uue kriketikoodeksi alusel on peale tervisekaitse ekspertidega arutelu lubatud küünarnukki sirutada kuni 15 kraadi võrra kuid kui see nurk on suurem kui 15 kraadi loetakse see no ball’iks. Uus reegel kehtestati pallijate vigastuste vältimiseks. Tavaliselt viskab pallija palli nii, et see põrkab enne batsmanini jõudmist. Osa pallija eespool olevast jalast pallimise hetkel (siis kui pall lahti lastakse) peab olema vastava joone taga et seda ei loetaks no ball’iks (kuigi pallija jalg ei pea sel hetkel maas olema). Pall peab olema pallitud nii, et see oleks batsmanile kätte saadav, vastasel korral loetakse see wide balliks (lahtiseks palliks). Wide’i ei võeta arvesse kui batsman palli lööb. Wide ja no-ball annavad lisajookse battivale meeksonnale ja lisaks sellele peab palliv meeskond pallimist uuesti kordama (vaid see üks vise iga wide’i ja no-balli kohta).

Pallija peamiseks eesmärgiks on wicketile pihta saamine; mis tähendab seda, et saada batsman mängust välja või eemaldatud. Kui pallija suudab vastasmeeskonna hea lööja mängust eemaldada vähendab ta vastasmeeskonna võimalusi suurt jooksude arvu koguda (kuna väljakule tulevad mitte just väga kogenud batsmanid). Nende järgmine ülesanne on hoida võimalike jooksude arv võialikult madalal kogu oma pallimisoveri ajal. Seda nimetatakse Economy rate\\’iks. Juhul, kui pallija saab batsmani mängust välja antakse talle selle eest “punkt”. Pallijaid on kahte tüüpi: kiired pallijad ning spinniga/vindiga pallijad.

Lööja väljalt eemaldamine
Batsmanil on lubatud battida kuni ta loetakse mängust väljas olevaks (dismissed). Kokku on olemas kümme võimalust kuidas batsman mängust välja võib sattuda, millest mõni loetakse wicketiks pallijale ning mõned mida ei loeta kellegi skooriks. Batsmani mängust väljudes asendab teda järgmine batsman kuni kümme batsmani on mängust väljas või inning on lõppenud.

Paljud batsmani mängust välja saamise meetodid nõuavad “wicketi võtmist” (wicket to be “put down”) mis tähendab seda, et bailsid ehk wicketi stumpide peal asuvad pulgad tuleb maha lüüa kas palliga visates või wicket keeperi/väljakumängija poolt maha lüües, kusjuures pall peab sellel isikul käes olema. Järgnevast kümnest võimalusest batsman mängust välja saada on kuus üsna tavalised ning viimased neli on puhtalt tehnilised võimalused mida tekib üsna harva. Lühidalt võttes on need kümme võimalust järgnevad:

  • Caught — kui väljakumängija püüab palli peale batmani lööki ja enne selle põrkamist või kui pall on olnud kontaktis batsmani kindaga nii, et kinnas puudutab kurikat. Pallija ja püüdja märgitakse mõlemad ära kui wicketi saajad. (Law 32)
  • Bowled — kui pallitud pall puudutab stumpe batsmani poolel ja lööb maha ühe või mõlemad bailsid. See juhtub sellest hoolimata kas batsman on palli löönud stumpidesse või mitte. Pallijale märgitakse wicket. (Law 30)
  • Leg before wicket (LBW) — kui pallitud pall läheb kurikast mööda ja puutub batsmani jalga või jalakaitset ning kohtunik, arvestades seda, kas pall oleks stumpe puutunud või mitte, kasutab LBW reeglit ning eemaldab mängija platsilt. Kriketi reeglid märgivad teatud erandeid millal batsmanile antakse siiski õigus edasi mängida; näiteks ei tohi batsman saada LBW\’d kui koht kus pall pitchil põrkas on leg-side\’il mõlemat wicketit arvesse võttes. Pallija saab kirja wicketi.
  • Run out — kui väljakumängija, pallija või wicket-keeper lööb stumpidelt maha kas ühe või mõlemad bailsd ning batsman ei ole veel oma löögialasse tagasi jõudnud. Pall võib stumpe puutuda kas otse või lööb need maha keei neist mängijatest palli käes hoides. Sellist mängust välja löömist ei loeta ametlikes tulemustest kellegi kasuks kuid märgitakse siiski skoorilehele sulgudesse.
  • Stumped — kui batsman peale oma sooritatud lööki kurikaga või mitte (mingi kehaosaga, kindaga vmt.) hakkab jooksma vastaspoolele ning pall satub wicket keeperi kätte kes seda kasutades lööb maha ühe või mõlemad bailsid või wicketi enne vastasmängija jõudmist oma löögialasse. Pallija ja wicket-keeper saavad kirja wicketi. See tähendab üldiselt seda, et keeper seisab stumpidele nii lähedal, et need on ta käeulatuses mis tavaliselt toimub siis kui pallimas on spin-bowler. (Law 39)
  • Hit wicket — kui batsman kogemata lööb stumpidelt bailsid maha kas kehaga või kurikaga ning seda kas löögile minnes/lüües või esimest jooksu lõpetades. Pallijale läheb kirja wicket. (Law 35)
  • Handled the ball — kui batsman tahtlikult palliga manipuleerib ilma väljakumängu meeskonna loata. Wicket ei lähe kirja ühelegi mängijale. (Law 33)
  • Hit the ball twice — kui batsman sihilikult lööb palli teist korda v.a. juhul kui tegemist on wiceti kaitsmisega. Wicket ei lähe kirja ühelegi mängijale. (Law 34)
  • Obstructing the field — kui batsman sihilkult takistab väljakumängijal palli püüda. Wicket ei lähe kirja ühelegi mängijale. (Law 37)
  • Timed out — kui uuel batsmanil läheb rohkem kui kolm minutit väljakul oma positsiooni võtmiseks (asendades välja kukkunud batsmani). (kui see viivtus on veelgi pikemaks veninud võivad kohtunikud matshi kaotanuks tunnistada). Wicket ei lähe kirja ühelegi mängijale. (Law 31)

Lisaks võib batsman väljakult lahkuda ilma, et ta oleks mängust välja “löödud”. Näiteks kui ta on haigestunud või vigastatud ning seda tuntakse nimetuse all: retired hurt või retired ill. Batsman ei ole väljas kuna ta võib hiljem väljakule naasta sama inningu jooksul kui ta on haigusest/vigastusest piisavalt taastunud. Platsilt võib lahkuda ka puutumata jäänud (unimpaired batsman) batsman misjuhul loetakse ta kui “being dismissed retired out”; ühelegi mängijale wicketit kirja ei lähe.

Ükski mängijatest ei või mängust väljas olla kui — \’bowled\’, \’caught\’, \’leg before wicket\’, \’stumped\’, või \’hit wicket\’ on tegemist no-ball\’iga. Samuti ei saa ta väljas olla — \’bowled\’, \’caught\’, \’leg before wicket\’, or \’hit the ball twice\’ kui tegemist on wide\’iga .

Mõned neist väljakult eemaldamistest võivad toimuda ka siis kui pallija ei palli. Batsman, kes ei ole lööja võidakse välja joosta (run out) pallija poolt siis kui ta lahkub oma löögialalt enne ku pallija on pallinud ning batsman võib olla mängust väljas ka siis kui ta väljakumängijat takistab või siis suvalisel hetkel mängimast loobudes. Timed out on oma olemuselt väljakult eemaldamine ilma, et oleks pallitud. Kõigil teistel juhtudel võidakse platsilt eemaldada vaid üks batsman pallimise kohta. Väljkumängijaid takistades, palliga manipuleerides, timed out ja palli kaks kord lüües väljakult eemaldamised on väga harvad.

Väljamäng ning wicket-keeping
Paar Wicket Keeping kindaid. Võrk, mis aitab Wicket Keeper\’il palli püüda, asub pöidla ja nimetissõrme vahel.
Väljakumängijad abistavad pallijaid batsmanide jooksude arvu väiksena hoida ning nad teevad seda kahte moodi: palli õhust püüdes ja sellega batsmani mängust välja “lüües” või palli väljalt püüdes ning selle võimalikult kiiresti pitchile tagasi visates, lootes selle abil saada kas run-outs\’e või vähendada jooksude arvu.
Wicket-keeper on eriline väljakumängija kes seisab batsmani selja taga asuva wicketi taga kogu mängu jooksul. Tema põhiline ülesanne on pallitud pallide püüdmine mida batsman lüüa ei suuda, hoolitsedes selle eest, et pall ei satuks väljakule (mis annab batsmanidele jooksu võimaluse – bye). Selle ülesane täitmiseks kannab ta spetsiaalseid kindaid (tema on ainus väljakumängija kellel see lubatud on) ja säärekaitsmeid.Tema positsioonist tulenevalt (otse lööva batsmani taga) on wicket-keeperil hea võimalus batman mängust välja saada püüdes sellise palli, mis on vaid õrnalt kurikat puutudes õhku sattunud; tugevamaid lööke kurikalt saavad tavaliselt kätte “slips” väljakumängijad. Wicket-keeper on ka ainus mängija kes saab batsmani välja “lüüa” stumpides (stumped).

Muud rollid/ülesanded
Kapten
Kapteni läbinägelikkus oma strateegia väljatöötamisel on meeksonna edu kohalt kõige olulisem. Kapten teeb mitmeid tähtsaid otsuseid nagu näiteks väljakumängijate positsioonidele asetamine, pallijate vahetamine ja mündivise (eespool mainitud). Kapteni ülesanne meeskonnas on väga tähtis kuid võib olla ka väga raske. Kaotuse puhul on just kapten see keda tavaliselt süüdistatakse. Kuigi samas loetakse suureks auks olla meeskonna kapten ja võidu korral on kapten tavaliselt kõige „popim“ ning teda kiidetakse kõige rohkem. Kapteni õlule langev raskus võib tema mängutaset oluliselt, vähe või üldse mitte muuta sõltuvalt sellest kuidas ta oma positsiooniga kaasneva stressiga ise toime tuleb.

Jooksja
Juhul, kui batsman on võimeline lööma kuid mitte jooksma (vigastus) võib ta paluda väljakukohtunikku ja väljakumängijate kaptenit, et talle võimaldataks jooksjat (kes tema eest jookseb, kuid ei bati). Valitud jooksja peab (kui võimalik) olema mängija, kes on juba mängust väljas Peale batsmani pallilööki on jooksja ainsaks ülesandeks vigastatud batsmani asemel wicketite vahel jooksimine.

Asendusmängijad
Kõigis kriketi vormides on mängija vigastuse või haiguse korral (matshi jooksul) lubatud väljakul kasutada asendusmängijat; samas ei tohi see asendusmängija pallida, battida või olla meeskonna kapteniks või wicket keeperiks. Siin mängus on asendajal vaid ajutine roll ning ta lahkub väljalt niipea kui vigastatud mängija on võimeline tagasi mängu tulema.

9 kuu jooksul alates 2005 aasta juulikuust proovis ICC Super Sub kontseptsiooni ühepäevastel rahvusvahelistel kriketimängudel (one-day international (ODI) cricket) ja mõnedel muudel limiteeritud overitega mängudel. Lubatud oli üks kõikide õigustega asendusmängija kusjuures asendatud mängija ei tohtinud tagasi väljale naasta. See lõpetati alates 2006 aasta märtsist.

Ajalugu
Mängu algse variandi juured ulatuvad 13-se sajandisse kuid see mäng võis eksisteerida juba varem. Mäng tundub olevat välja kujunenud karjuste ja farmitööliste seas Weald\’is Kent\’i ja Sussex\’i vahel. Kirjalikud tõendid näitavad sellise spordiala kui creag\’i harrastamist Prince Edward\’i, Edward I poja (Longshanks) poolt Newenden\’is, Kentis, aastal 1300.

1598 aastast on olemas kohtuasi mängu kohta nimega Creckett mida mängiti Royal Grammar School\’is, Guildfordis umbes 1550 aastal. Oxford\’i Inglise sõnaraamat (Oxford English Dictionary) annab selle daatumi kui esimese märke kriketi mainimisest inglise keeles.

Sõna “kriket” algallikaks peetakse mitmeid erinevaid sõnu. Nimi võib tuleneda kriketikurikast: vana prantsuse criquet (mis tähendab teatud kurikat) või flaami krick(e) (tähendab pulka) või vana inglise crycc (tähedab kas karku või saua). (Viimane on problemaatiline kuna vanas inglise keeles on \\\\’cc\\\\’ palataalsena hääldatud lõuna ja lääne sisemaal, enam-vähem ch\’na mis muudab crycc\’i crych ja sealt edasi crutch\’iks; \\\\’k\\\\’ hääldus võib aga olla võimalik põhjas.) Lisaks sellele on prantsuse “criquet” ilmselt pärinev flaamikeelsest sõnast “krickstoel”, mis tähendab pikka madalat pinki mille peale põlvitatakse kirius ja mis meenutab pikka madalat wicketit mida kasutati varajases kriketis.

17 sajandi jooksul on mitmeid märkmed sellest, et kriket on edela-Inglismaal kasvanud. Sajandi lõpuks oli sellest saanud organiseeritud täiskasvanutemäng mida mängiti suurte panuste peale ja on tõenäoline, et sel ajal tekkisid ka esimesed profid. Teame kindlalt, et esimene suurte panuste peale mängitud kriketimäng üheteistkümneliikmeliste meeskondade vahel toimus aastal 1697 Sussexis ja see on ka kõige varasem teade sellise tähtsusega kriketimängust.

Mängus toimusid suured muudatused 18-ndal sajandil ja ta oli selle sajandi lõpuks muutunud Inglismaa rahvusspordiks. Panustamine mängis selles suurt rolli ja rikkad patroonid hakkasid moodustama oma “selekteeritud XI-neid”. Kriket oli Londonis tähtsal kohal juba nii vara kui aastal 1707 mil mängu kogunesid vaatama suured rahvahulgad Finsbury Artillery Ground\’ile. “The Hambledon Club” loodi mõni aeg enne 1750 aastat ja nemad alustasid ka kõrgliiga mängudega aastal 1756. Järgneva kolmekümne aasta jooksul kuni MCC klubi moodustamiseni 1787 aasta Lords\’i väljaku avamiseni oli Hambledon selle mängu parim klubi ja keskus. MCC muutus kiiresti selle spordiala parimaks klubiks ja Laws of Cricket (kriketi reeglite) järelevaatajaks.

19-es sajandil muudeti altkäe vise ära “üle käe” viske vastu millest omakorda kujunes välja tänapäevane pallimistehnika. Mõlemate muutustega kaasnesid suured eriarvamused. Maakondade klubid tekkisid 1836 aastal ja alustasid Maakonna Meistrivõistlustega (County Championship). 1859 aastal läks Inglise meeskond esimest korda välismaale tuurile (Põhj-Ameerikasse) ja 18 aastat hiljem osales teine Inglismaa meeskond maailma esimeses Test Match\’is Melbourne\’i Cricket Ground\’il Austraalia vastu.

Kriket võeti ka ühtede Olümpiamängude kavva Pariisis 1900 aastal. Olümpial peetud matsh kestis vaid kaks päeva ning praegune Olümpiamängude võitja Inglismaa on seda siiani.

Kriketi kõige suurem kujunemisaasta on 1963, mil Ühendatud Kuningrigi maad muutsid reegleid nii, et matshi saaks mängida teatud kindla tulemuseni: kindla arvuga overid mõlemale meeskonnale. See kogus populaarsust ning tulemuseks oli ODI rahvusvahelised mängud (ühe päeva kriket) 1971 aastal. Rahvusvaheline Kriketi Nõukogu (International Cricket Council) võttis reeglid kiiresti omaks ning viis läbi esimesed ODI Cricket World Cup\’i 1975 aastal. Alates sellest on ODI mängud kogunud suure vaatjaskonna pikema kriketi variandi arvelt. 2000-ndate algusest alates on samas pikem kriketi vorm oma populaarsust tagasi võitnud.

Kriketi variandid
Kriketi variante ja tasemeid on palju kuid rahvusvaheliselt tasemel kriketimatshid on Test cricket, one-day cricket ja Twenty20.

Test cricket
Test kricket on üks kriketi vormidest millega alustati 1877 aastal 1876/77 Inglise kriketimeskonna reisi ajal Austraaliasse. Esimene Test matsh algas 15 märtsil 1877 ning sellel oli nelja palli overid. Mäng lõppes 19 märtsil 1877 Austraalia 45-e jooksulise võiduga.
Test Cricket Series Inglismaa ja Austraalia vahel nimetatakse „The Ashes“, kusjuures karikaks on väike urn, milles oletatavalt on kas bail’i pulga või kriketipalli tuhk teisest Test-mängude seeriast nende kahe riigi vahel. See väike urn anti Inglismaa meeskonna kaptenile Ivo Bligh’ile grupi Melbourne’i naiste poolt peale Inglise kriketimeeskonna võitu mille meeskond sai tuuril Austaaliasse aastail 1882/83.

Sellest ajast alates on mängitud üle 1700 Test matshi ja Test-nation riikide arv on tõusnud koos Bangladeshiga kümnele (kõige viimane Test-nation riigi staatuse saanud riik) kes tegi oma debüüdi 2000-ndal aastal. Test matshid on kahe inninguga mängud mis peavad olema lõpetatud viie päeva jooksul. Test mängud mis ei ole selle aja jooksul lõpetatud loetakse viigiks ja võitu ei märgita kummalegi meeskonnale.

Ühe päeva kriket
Ühe päeva mängud mida tuntakse ka kui limiteeritud overitega mängud või „kiirkriket“ oli esimesena kasutusel Inglise kodumängudes 1960-ndatel kasvava sooviga kiiremate ja rohkem põnevust pakkuvate mängude järgi ka selleks, et kahanevat vaatajate hulka uuesti kriketi juurde tagasi tuua. Mõte võeti üle rahvusvahelise üldsuse poolt 1971 aastal mil Inglise meeskond Austraalias ringreisil oli ning Test-matsh vihma tõttu katkestati ning sellest ajast alates on ühe päeva kriketimängud muutunud ülimalt populaarseks ja TV vaatajate arvu tõstja üle maailma. Iga-aastane World Cup 1975 aastal oli see mis sellele erilise hoo andis. ODI erinevad lühemad variandid mida tuntakse ka LOI (Limited Overs International) nime all kasutatakse just selliste matshide puhul. Ühe päeva kriketis on mõlemal meeskonnal ainult üks battimise inning mis omakorda on limiteeritud overitega, atavliselt 50-ga rahvusvahelistel mängudel. Oma nimest hoolimata on ühe päeva matsh võimalik mängida ka kahel päeval juhul kui mängu segab vihm (vihm rikub palli ja kurikaid, seepärast vihmaga tavaliselt ei mängita). Päeva ja öömatshe mängitakse samuti ning need lõpevad öösel. Sellised uuendused nagu värviline riietus, tihti toimuvad turniirid ning tulemusele orienteeritud mängud, mis tihti on vägagi põnevad ja meelierutavad, on just need mis on andnud ODI mängudele aina rohkem pealtvaatajaid ja harrastajaid. Sellised strateegiad nagu kiirete jooksude tegemine, suurepärane väljakumäng ja täpne pallimine on need asjad mis teevad sellest kriketi vormist kriketile uut elujõudu andva võrreldes Test-kriketiga.

Twenty20 Cricket
Twenty20 Cricket’it mängiti esimesena Inglismaal 2003 aastal selleks, et populariseerida esmaklassilist kriketit ja tuua mängu uusi huvilisi. Nüüdseks on see levinud väga paljudesse riikidesse. Tavaline “Twenty20 Game” koosneb 20-st overist kummalegi meeskonnale kusjuures peale no-ball’i saab uue löögi, kasuatatakse väiksemat väljakut, pallingud on rohkem „batsmanisõbralikud“ ja teised reeglid muudavad mängu vaatajatele põnevamaks. Esimene meeste Twenty20 rahvusvaheline mäng peeti Austraalia ja Uus-Meremaa vahel 2005 aastal samas kui esimene naiste Twenty20 rahvusvahelie mäng peeti Inglismaa ja Uus-Meremaa vahel Hove’is 5 augustil 2004.

Kõrgliiga mängud (First-class matches)
Kõrgliiga matshiks loetakse tavaliselt rahvusvahelised või kodumängud mis toimuvad vähemalt kolme päeva jooksul murukattega väljakul. Eriline kõrgliiga mängu tunnus on see, et mängus peab olema kaks inningut mõlemal meeskonnal vastupidiselt neile mängudele kus meeskonnal on üks inning (sinna kuuluvad ka limiteeritud pallingutega mängud mida mängivad meeskonnad keda muidu peetakse kõrgliigasse kuuluvaks).

Matshi staatus sõltub mängivatest meeskondadest. Kõik Test-playing riigid on lubatud osalema kõrgliiga mängudel kas oma regionaalse, osariigi või rashvusmeeskonnaga. Keenia vastu toimuvad mängud (suurim mitte Test-cricket nation) mõne teise kõrgliiga meeskonnaga loetakse kõrgliiga mänguks kuid Keenia kodumänge kõrgliiga mängudeks ei loeta. Matsh mis loetakse kõrgliiga mänguks on siiski vaid kahe kõrgliigasse kuuluva meeskonna vaheline mäng ning seega on matsh kahe Test-cricketi riigi vahel, kahe kodumeeskonna vahel (kes on täieõiguslikud ICC liikmed) või Test-nationi rahvusmeeskonna ja Test-nation’i kodumeeskonna vahel loetud kõrgliiga mänguks. Test matsh loetakse ka kõrgliiga mänguks kuid ühe päeva rahvusvaheline mäng (ODI) seda ei ole kuna kehtib kahe inningu reegel.

Kõrgliiga mängude päritolu on siiani lahtine nagu on mainitud ka eespool.

Teised kriketi variandid
Madalamatel tasemetel mängitakse kriketit tavaliselt ühel või kahel järjestikusel päeval kas ühe inninguga või siis kahe inninguga matshidel. Kriket on arenenud ka oma reeglite osas just selleks, et uusi fänne juurde tuua.
Teised variandid sellest mängust on näiteks jääkriket või rannakriket. Perekonnad ja noored mängivad tavaliselt koduões või tänavatel ja tavaliselt oma reeglitega ja tihti ka enda tehtud/leitud varustusega. Tennisepallid, kodus valmistatud kurikad ja kodus valmistatud wicket on tihti kasutusel just nimelt kodumängudes. Kwik cricket on aga selline kriketi vorm milles pallija ei pea batsmani järgi ootama ning see muudab mängu kiiremaks kuid samas väsitavamaks ning seepärast kasutatakse seda tihti koolide kehalise kasvatuse tundides. Sisetingimustes (saalikriket) on samuti üks variantidest mida võib mängida võrguga eraldatud siseruumides.

Rahvusvaheline struktuur
ICC liikmesriigid. Oranzhid on Test kriketil osalevad riigid; rohelised on associate member riigid; ja purpuriga tähistatud riigid on affiliate member riigid.

The International Cricket Council (ICC, Ülemaailmne Kriketi Nõukogu) on rahvusvaheline kriketit juhtiv organisatsioon mille peakorter asub Dubais ja millesse kuuluvad esindajad kõigist kümnest Test-kriketi riigist ning samuti valitud esindajate kogu non-Test-playing riikidest.

Igal riigil on rahvuslik kriketi nõukogu mis reguleerib nende riikides toimuvaid kriketimänge. Kriketi nõukogu valib samuti rahvusmeeskonna ning organiseerib kodu- ja välismängud rahvusmeeskonnale.

Riigid kes kriketit mängivad on jagatud kolme gruppi sõltuvalt vastava riigi kriketi infrastruktuuri tasemele. Kõige kõrgemal on Test-playing riigid. Nemad kvalifitseeruvad Maailma Karika võistlustele automaatselt. Ühe astme võrra madalamal on Associate Member riigid. Kõige madalamal astmel on Affiliate Member riigid.